Ja ongi käes veebruarikuu viimane päev! Olen plaaninud postitust juba nii nädal ja natuke peale ja nüüd lõpuks reaalselt jõuan ka asja kallale, kuigi vaadates kellaaega siis ilmselt pildid tulevad ikkagi mõnel muul päeval siia ja eks nii mõnedki olulisemad asjad ja seigad on facebookist juba teile teada.
Kõigepealt alustan tänasest, sest kes ikka eilset enam mäletab ;) ei, tegelikult asi nii hull ei ole aga lihtsalt alustame tänasest.... Hakkasin lõunat endale ja väiksele tüdrukule valmistama, tema jäi samal ajal minu sussidega mängima. Hakkasin oma tegemistega valmis saama ja palusin tal laua taha istuda, kui mina laua juurde jõudsin siis neiu istus ilusti laua taga ja sussid laua peal, küsisin et miks sussid laua peal on ja selle peale vaatas ta mulle siiraste ja tõsiste silmadega otsa ja lausus: "Sa peaksid ise teadma, kuhu sa oma asjad jätad ja miks nad just seal on!" vot nii kasutatakse mu enda lauseid minu vastu ära :)
Niih aga ega suurt miskit vahepeal juhtunud ei olegi, tööd leidsin natuke. Nimest tuttava tuttava tuttava tuttav (tegelikult pereisa õe sõbranna) omab oma firmat, mis tegeleb käsitöö (peamiselt alpaka lõngast kootud ja heegeldatud) toodete müümisega, samuti pakub ta kudumise ja heegeldamise kursuseid. Omab ta minu elukohast umbes 9 km kaugusel ka stuudiot, kus ma tal nii kord nädalas abiks käin, muidu aga koon talle asju ja tema annab raha, ilus kas pole!?!
Kolmapäeval (26.02) otsustasin heegeldamise koolitusele rattaga minna, koolituse eesmärk minu jaoks oli ingliskeelsete terminite õppimine (said asjad edukalt selgeks). Igatahes sõit sinna oli ideaalne, pool teed lihtsalt veeresin allamäge ja teise poole väiksematest küngastest ülespoole aga kujutate siis ette seda mõnusat tagasisõitu, see oli jube, mägi/ küngas oli umbes 100 meetrit kõrge (vähemalt nii ütlen mulle endomondo app) ja see tõus oli umbes 2 km pikk, üsna kurnav, pool maad ma lihtsalt jalutasin mäest ülesse. Mis aga veel jubedamaks selle tegi on see et siinsed teed on väga kitsad ja suht kurvilised ja kuna see tee on ka üks vägagi kasutatavaid teid siis oli seal ka palju autosid, ei olnud meeldiv, järgmine kord üritan metsaraja ülesse otsida, mis teeb küll väikese ringi kuid vähemalt on natuke meeldivam jalutada mööda seda mäge ülespoole ja ei ole enesetapja tunnet.
Kursusest veel nii palju, et kursuse lõpuks Jess (naine kes omab seda firmat ja koolitusi läbi viib) ütles, et ma peaksin teda koolitama hakkama ;)
Vahepeal läks Saana tagasi Soome ja tema asemele tuli Tiina. Kui ma perele ütlesin, et uus neiu kes Rusthalli elama tuli on Tiina hakkasid nad kõik naerma, sest enne mind on siin Au Pairideks olnud Liisa, Liise, Riine ja nüüd mina Liina ja loomulikult et asi veel põneval oleks tuli lähedal asuvasse perre Tiina (tema on küll soomlane) ja kuna sellised nimed ei ole just klassikalised inglise nimed siis võite kujutada kui segadusse ajav selline asi nende jaoks on :)
Tüdrukud esitasid mulle siin väikse väljakutse, nimelt kuna ma ju koguaeg nüüd koon siin siis küsisid nad kas ma neile jänesed võiksin teha, kuna aga ma kunagi teinud ei ole siis mõtlesin et võiks ju proovida küll :) tähtajaks panime laupäeva, ehk siis homme, kuid sain nad eile õhtul juba valmis ja täna hommikul andsin neile üle. Kui ma ise olin päris rahul tulemusega, kuna ikkagi esimesed ja mingeid jooniseid ega õpetusi ei kasutanud (tundub et ka minu on see meheliku loogika pool, kus kasutusjuhendeid ja abimaterjali vaja ei ole ja hakkame lihtsalt toore jõuga pihta ja kui seitse korda ebaõnnetume siis alles uurime ja vaatame õpetusi, õnneks sain ma esimese korraga mingi jänest meenutava pehme olevuse valmis). Hommikul neid üle andes sain aga hoopis suurema ja parema tunde osaliseks, see siiras rõõm ja naeratus (lapsed suudavad ikka väga väga väga siiralt oma tundeid väljendada) olid lihtsalt suurepärased. Natuke tööd ja nokitsemist tasusid igati ära seda naeratust ja õnne, mis neidudest täna hommikul kiirgas. Mõlemad jänesed käisid täna ka oma esimesel õuetiirul ja balletitunnis, samuti võeti nad õhtul kaissu :) ja mis kõige olulisem, valge jänese nimi on Maila ja lilla jänku sain endale nimeks Rosie.
Aga need siis on viimase ajal kõige olulisemad uudised ja pildid üritan ka nädalavahetusega siia ülesse saada :) kui mitte see nädalavahetus siis ehk järgmistel ;) kui asi puudutab digikast või telefonist piltide arvutisse laadimist siis olen ma sama lootusetu kui oma mp3-e laadimisel, 90% kordadest kui trenni lähen avastan, et unustasin jälle mp3-e laadida ja nii juba kolmandat nädalat järjest..lootusetu ma ütlen :) Aga üritan ikka pildid ülesse panna :)
