Sügis

Ja ongi sügis käes ka meil siin, lähed võtavad kollast jume ja hakkavad vaikselt maha kukkuma, loomulikult aitas kukkumisele kaasa ka "väike" tormike, mis siin paar päeva tagasi oli. Meilt läks ta õnneks suhteliselt rahulikult üle, seega ilmselt ei ole isegi välja minnes triikrauda taskusse pistma ;) Aga hästi armas oli see kuidas paljud kirjutasid ja küsisid et kuidas läks ja kas olen terve, aitäh teile!

Vahepeal pole suuri muutusi olnud, vaatan laste järgi ja käin trennis. Väike lootus on et ehk hakkab elu natuke teist pööret siin võtma, homme igatahes saab asju natuke aetud selles suunas, loodame parimat!

Aga nagu lastega töötades ikka on neil mõnikord nii head ütlemised, mis lihtsalt tohutult naerma ajab. Siia siis mõned, mis meelde tulevad:
     4-aastane Oskar käis külas ja kirjeldas tüdrukutele mängides kuhu nad minema peavad: "Minge trepist ülesse, kõndige natuke edasi ja siis näete enda ees suurt maja, see on Aafrika!"  Nemad ei saanud ise midagi aru aga mina ja Oskari ema saime küll kena naeruteraapia.
    Pisike 3-aastane Clem teab täpselt kui raske naise elu on ja ühel hommikul 15 minutit kleiti valides ja sobiva lõpuks üles leides teatas ta mulle: "Kõigepealt tuleb hommikul riidesse panna ja siis pikalt puhata enne kui lasteaeda minna!" Nii et naised, kes te pärast riietumist kohe tööle või kooli ruttate, võtke õppust ja siis ei ole te õhtuks ka nii väsinud, sest ilmselgelt on riietumine hommikuti see kõige suurem peavalu üldse :)
    Kuna kool/lasteaed asub kodust umbes 15 minuti jalutuskäigu kaugusel ja lasteaed lõpeb varem kui kool, siis tuleb minul ja Clem'il seda teed mitu korda käia ja kuna 3-aastasele see mõnikord väsitav on ja ta ka mugavust naudib, siis võtame Willow'le kooli vastu minnes käru kaasa. Koolist tagasi jalutades on üks korralik mägi, kust vankrit üles lükata on väga väsitav. Olime siis poole maa peal mäest ülesse minemas kui ma ütlesin kõrval jalutavale Willow'le, et küll on ikka raske töö see vankri lükkamine, tema vaatab mulle tõsise näoga otsa ja teatab: "Kui sa abi vajad, siis ma võin aidata vankrit mäest alla lükata!"
Nüüd on meil Clem'iga küll õnneks kokkulepe, et sellest suurest mäest ta jalutab ülesse :)

Pühapäev

Pühapäevast on peaaegu nädal möödas kuid olen olnud suuremalt jaolt raamatu kütkes ja pole vahepeal arvutit sissegi lülitanud :) Nüüd siis aga arvuti töös ja pildid arvutis. Ehk siis pühapäeva (6.10.2013) hommikul kella üheksa ajal äratas Claudia mu ülesse, olin veel nii üllatunud et nad ei ärata mind kunagi nädalavahetusel ülesse, pigem koguaeg küsivad et kas saan ikka magada ilusti kuid nad ülemisel korrusel ringi liiguvad. Ütlesid et lähevad randa jalutama, et kas soovin ka minna, loomulikult soovisin, kuna ilm oli väga ilus ja trenni jõuab alati järgmisel päeval ka minna ;) sõitsime siis sinna umbes tunnikese ja siis matkasime umbes pool tundi randa. Rannas pidasime väikse pikniku ja ronisime siis ühe kalju otsa. Vaade ja ilm olid ikka väga imelised. Käsime siis Inglise kanali ääres, kus olid järjest seitse kaljut ning neid kutsutakse seitsmeks õeks (Seven sisters, guugeldage).
Suuruselt oleks ma võrrelnud Tunbridge Wellsi Raplaga aga kui ma nüüd neid guugeldasin, siis ilmselgelt ei saa nad ühesuurused olla kui ühes elab natuke üle 5000 inimese (Raplas) ja teises elab umbes 56 000 (TW) seega ilmselt siis on ikkagi Tunbridge Wells tsipake ikka suurem, kuigi eks seda on siin nii raske hinnata ka kuna linnad on hästi laialivalguvad, ei ole suuri kortermaju ja kuidagi ikka väga erinev Eesti linnadest. Aga jah Raplast on linn ikka rahva arvult kordades suurem.
Aga siis pildid, mida seekord sai ikka väga palju :)

Vaade kodu verandalt

Maja aia poolt vaadatuna, viimast korrust pole näha kuna tegin pilti verandalt

maja, kus siis elan. umbes 15 aastat tagasi oli see pubi, kuuldavasti väga karm pubi.

Väga "liivane" see rand just ei olnud ;)

üks seitsmest õest, mille otsa sai siis ka ronitud

Hommikune üllatus akna taga.

kodu üheks aastaks :)

Kalju otsas.

Selline ilus ilm ja maastik

Seitse õde

Blogger solvus, et korraga nii palju pilte lisasin ja ajas nende järjekorra segamini, aga kuna piltide laadimine võtab omajagu aega siis ei hakka neid uuesti laadima, kuna on suhteliselt suur tõenäosus, et ega ta nüüdki selle piltide hunniku üle rõõmus ei ole ja vaevalt ta neid ikka õiges järjekorras üles laeb. Loodan et saate eristatud pildid seitsmest õest ja minu kodust :)

Pildid lõpuks :)

Algul arvasin, et see orav on kuju, sest ta istus samas poosis nagu järgmisel pildid, täpselt valge sildi kohal ja kui ta äkki jooksma hakkasi siis ehmusin :)

metsatee, mida kohalikud kasutavad koertega jalutamiseks ja tervisejooksuks. Kuid mis on pmst koguaeg korralikult mudane.

Siin on mingi taim, mis ennast ümber suuremate taimede põmib ja siis okste küljest rippuvalt maha langeb, tekitab metsale džungli mulje.

Jällegi see tundmatu taim, ümber tamme.

Suurem osa kõnniteedest näevad välja sellised, mis on tänavatel.