Wednesday, October 30, 2013

Sügis

Ja ongi sügis käes ka meil siin, lähed võtavad kollast jume ja hakkavad vaikselt maha kukkuma, loomulikult aitas kukkumisele kaasa ka "väike" tormike, mis siin paar päeva tagasi oli. Meilt läks ta õnneks suhteliselt rahulikult üle, seega ilmselt ei ole isegi välja minnes triikrauda taskusse pistma ;) Aga hästi armas oli see kuidas paljud kirjutasid ja küsisid et kuidas läks ja kas olen terve, aitäh teile!

Vahepeal pole suuri muutusi olnud, vaatan laste järgi ja käin trennis. Väike lootus on et ehk hakkab elu natuke teist pööret siin võtma, homme igatahes saab asju natuke aetud selles suunas, loodame parimat!

Aga nagu lastega töötades ikka on neil mõnikord nii head ütlemised, mis lihtsalt tohutult naerma ajab. Siia siis mõned, mis meelde tulevad:
     4-aastane Oskar käis külas ja kirjeldas tüdrukutele mängides kuhu nad minema peavad: "Minge trepist ülesse, kõndige natuke edasi ja siis näete enda ees suurt maja, see on Aafrika!"  Nemad ei saanud ise midagi aru aga mina ja Oskari ema saime küll kena naeruteraapia.
    Pisike 3-aastane Clem teab täpselt kui raske naise elu on ja ühel hommikul 15 minutit kleiti valides ja sobiva lõpuks üles leides teatas ta mulle: "Kõigepealt tuleb hommikul riidesse panna ja siis pikalt puhata enne kui lasteaeda minna!" Nii et naised, kes te pärast riietumist kohe tööle või kooli ruttate, võtke õppust ja siis ei ole te õhtuks ka nii väsinud, sest ilmselgelt on riietumine hommikuti see kõige suurem peavalu üldse :)
    Kuna kool/lasteaed asub kodust umbes 15 minuti jalutuskäigu kaugusel ja lasteaed lõpeb varem kui kool, siis tuleb minul ja Clem'il seda teed mitu korda käia ja kuna 3-aastasele see mõnikord väsitav on ja ta ka mugavust naudib, siis võtame Willow'le kooli vastu minnes käru kaasa. Koolist tagasi jalutades on üks korralik mägi, kust vankrit üles lükata on väga väsitav. Olime siis poole maa peal mäest ülesse minemas kui ma ütlesin kõrval jalutavale Willow'le, et küll on ikka raske töö see vankri lükkamine, tema vaatab mulle tõsise näoga otsa ja teatab: "Kui sa abi vajad, siis ma võin aidata vankrit mäest alla lükata!"
Nüüd on meil Clem'iga küll õnneks kokkulepe, et sellest suurest mäest ta jalutab ülesse :)

3 comments:

  1. nad tunduvad ikka nii armsad olevat :)
    nüüd vähemalt sa saad aru, miks mul vahel hommikuti nii kaua aega läheb :D

    ReplyDelete
  2. Lõpuks leidsid vabanduse miks nii aeglane oled :D

    ReplyDelete