Tundub, et pärast pikka pikka pikka aega mõtlemist ja uurimist olen selgusele jõudnud, mida ma tahan sügisest teha.....kuid........ see, et ma selgusele jõudsin ei tähenda, et küsimused otsas oleksid, oh ei, neid tekkis viis korda rohkem juurde, ärge siis imestage kui suvel tagasi tulles hall olen (kuigi te ei näe seda, sest oh imede ime, ma värvin nad ära ;) )
Aga kuidas siis muidu, hästi vist, vähemalt mul. Kuid vahepeal toimus hirmus õnnetus kallis Lärdali külas. Kurb, et sellist väikest ja armast kohta selline õnnetus saatis. Kõik need inimesed võtsid meid nii hästi seal vastu ja lihtsalt vapustav suvi sai seal mööda saadetud, ei olnud nad seda mitte kuidagi välja teeninud, mitte et ükski inimene sellist saatust kuidagi välja kunagi teeniks aga tohutult kahju lihtsalt, kuid selline on elu. Loodetavasti on nende kõrval hästi palju häid ja abivalmeid inimesi, kes toeks ja abiks neile on ja ma usun, et juba Lärdali oma inimesed on neile kõigile abiks!
Aga minust endast siis, sest kõik te ju olete seda blogi ikka minu pärast külastamas ja oma aega viitmas (oeh kuidas enesehinnang praegu lakke läks). Niisiis kõigepealt natuke huvitavat statistikat, seda blogi on seitsme ja poole kuu jooksul kokku loetud/vaadatud 2084 korda, kõige enam loetakse seda Eestis ja USA (Maiken, panustan, et see number nüüd väheneb ja Rootsi lugejaskond varsti kasvab). Suur aitäh, kes te kõik ikka ja endiselt huvi tunnete :) Ja täpselt nädala pärast saab mul siin juba viis võrratut kuud veedetud.
Igapäevaselt otsin endiselt tööd, mida pole veel leidnud, kuid ei anna ka veel alla! Natuke võib-olla saan varsti oma kudumisoskust rahaks teha, mis oleks väga ideaalne variant, kuid sellest vast kuuleb ka selle nädala jooksul alles. Muidu olen aga oma rutiini siin ilusti tagasi saanud, mis siis hõlmab kahte tööpäeva, trenni, hispaanlasi ja toredat soome neiut. Seega pole miski muutunud :) Loodan, et see nädal toob natuke muutusi ja põnevust, kuid eks ole näha :)
Sunday, January 26, 2014
Friday, January 3, 2014
Head uut aastat!
Kaks ja pool nädalat läksid väga kiiresti, ilmselt hakkas aeg võrduma heli kiirusega ja vupsti nad möödas olidki. Oeh kui hea oli kodus ikka olla ja oeh kui hea oli siia tagasi tulla, nüüd tuleb puhkusest puhata ;)
Aitäh kõigile, kes mind sünnipäeval meeles pidasid ja kes kõik minu jaoks aega leidsid, kahjuks aga ei olnud minul endal aega kõigiga kokku saada, kuid küll me suvel selle aja kõik tasa teeme. Uusaasta lubaduseks annan vaid seda, et enne postitamist hakkan oma tekste lugema ja üritan sellega postitusi loetavamaks muuta, päris ilma vigadeta nad olema ei hakka, seda kahel põhjusel, esiteks olen loll ja teiseks loen ma nad nagunii üle kohe pärast kirjutamist ja siis kipub see lugemine olema ikkagi väga pealiskaudne.
Eestis oleku ajast on meeles väga hästi kaks peamist asja: palju süüa ja aastavahetus. Tegelikult ei kurda kummagi üle, noh sööki oleks võinud natuke vähem olla või tegelikult kui mõtlema hakata siis vahuveini sai ka ikka tohutult joodud, kuid nüüd organismil aega puhata ja vanasse rütmi tagasi saada, ilmselt on see probleem hetkel paljudel, sest kõigil meil ju olid väga mõnusad ja söögised pühad! Jõulud möödusid rahulikult pere seltsis ja aastavahetus mõneti kiiremini Vabaduse väljakul. Ja ongi 2013 möödas ja 2014 käes, mis algas üsnagi hirmutava lennureisiga.2013 aasta kohta veel nii palju, et see aasta jääb meelde nii väga negatiivsete kui ka väga positiivsete asjadega. Kõik on millekski vajalik ja nii ongi. Iga asi annab tõuke millekski ja kunagi ei tea mis pilve tagant päike välja võib tulla. Igatahes olin mul ääretult põnev ja tore suvi Lärdalis ja rahulikum kuid vägagi meeldejääv sügis Tunbridge Wellsis. Aastaga on tulnud minu tutvusringkonda palju eri rahvustest tuttavaid/sõpru. Tagasi vaadates olen rahul kõigi oma otsustega mis tegin, ei kahetse mitte midagi!
Aga jõuame välja siis 2014 aasta esimestesse päevadesse, sest neid on olnud kenasti just täpselt kolm. Esimene päev algas sellega, et koju jõudsin hommikul kella 5-6 ajal ja ülesse tuli ärgata 11 ajal, et ilusti 12ks lennujaama minna. Plaan oli järgmine: lennukis mõnusasti kolm tundi magada. Plaan ju ilus ja vägagi armas. Njh algus nii oligi, kuid poole tunni pärast oli kael kange ja tagumikku üldse polnud enam tunda. Noh elasin siis selle üle, tegin enda meelest tohutult pika uinaku kuid kolmest tunnist oli lennatud kõigest esimene nukker tunnike ja kael oli üha kange ja hakkas juba valutama. Iste oli ebamugav ja liigutada polnud eriti võimalust, üritasin siis veel tududa, nii 15-20 minuti kaupa sai ikka väiksed uinakud tehtud kui algas maandumine. Kuigi arvasin, et siiani oli lennureis üpriski ebamugav ja plaan ei läinud üldse korda siis tegelikult kõige jubedam osa alles algas. Nimelt oli siin tugev tuul ja vihma sadas. Lennuki maandumine oli väga loksutav ja jõnksutav, sest kohati oli tunne, et tänu tuulele lennuk lihtsalt ei lähene maale mitte mingi jõuga kuid siis järsult ja üsna mitmed meetrid korraga, mis tekitas kogu kehas väga õõnsa tunde nagu vabalangemine tuleks, pool tundi ilusti jõnksutades ja nõrganärvilisemate kaasreisijate ohkimiste ja väiksemate häälitsuste saatel maandusime lõpuks maale. Ilmselt ei olnud lennukis mitte ühtegi reisijat, kes ei oleks kergendusest ohanud ja plaksutanud! Ilmselt pole ma eales tundnud nii suurt heameelt, et jälle jalaga maal olla saan. Naljakas on aga see, et lennuhirmu sellest siiski ei tekkinud :)
Koju jõudsin umbes kella viieks. Tüdrukud ütlesid häbelikult tere, kuid paar tundi hiljem soovisid, et ma läheks teeks neile head ööd kalli ja musi. Järgmisel päeval tehti mulle kiire ülevaade kahest nädalast, mis nad olid ära teinud ja mida jõuluvana neile toonud, kes külas käinud ja mida kõike mängiti. Täna tegin oma selle aasta esimese trenni! Nii uhke enda üle ;) koju jõudes tulid tüdrukud minu tuppa ja joonistasime ja rääkisime siin 3 või 4 tundi kokku. Ühel hetkel tuli külla ka naabripoiss ja kuna ta tahtis tüdrukuid näha siis tuli ka alla uudistama, mind nähes jooksis rõõmsalt kohe ülesse tagasi ema juurde, ise karjudes: "Emme, Liina on tagasi, ta päriselt ka tuli tagasi, tule kiiresti!" Oeh kui hea on tagasi olla kui niiviisi ikka hinnatakse :) Õhtul kaunistasime veel Saara kooki ja kuna tüdrukud soovisid, et mina ja Saara neid voodisse paneks, siis lugesime ühe pika muinasjutu :) Tegusad ja toredad päevad. Homme väikest Florat vaatama.
Ahjaa, minu toas tehti vahepeal kiire remont ja nüüd on mul, Clemi tsiteerides, vahukommiroosa tuba, tegelikult lilla ja valgega kombineeritud sisustus, mulle meeldib. Ja päkapikud on ka käinud ja šokolaadi sahtlisse puistanud :)
Aitäh kõigile, kes mind sünnipäeval meeles pidasid ja kes kõik minu jaoks aega leidsid, kahjuks aga ei olnud minul endal aega kõigiga kokku saada, kuid küll me suvel selle aja kõik tasa teeme. Uusaasta lubaduseks annan vaid seda, et enne postitamist hakkan oma tekste lugema ja üritan sellega postitusi loetavamaks muuta, päris ilma vigadeta nad olema ei hakka, seda kahel põhjusel, esiteks olen loll ja teiseks loen ma nad nagunii üle kohe pärast kirjutamist ja siis kipub see lugemine olema ikkagi väga pealiskaudne.
Eestis oleku ajast on meeles väga hästi kaks peamist asja: palju süüa ja aastavahetus. Tegelikult ei kurda kummagi üle, noh sööki oleks võinud natuke vähem olla või tegelikult kui mõtlema hakata siis vahuveini sai ka ikka tohutult joodud, kuid nüüd organismil aega puhata ja vanasse rütmi tagasi saada, ilmselt on see probleem hetkel paljudel, sest kõigil meil ju olid väga mõnusad ja söögised pühad! Jõulud möödusid rahulikult pere seltsis ja aastavahetus mõneti kiiremini Vabaduse väljakul. Ja ongi 2013 möödas ja 2014 käes, mis algas üsnagi hirmutava lennureisiga.2013 aasta kohta veel nii palju, et see aasta jääb meelde nii väga negatiivsete kui ka väga positiivsete asjadega. Kõik on millekski vajalik ja nii ongi. Iga asi annab tõuke millekski ja kunagi ei tea mis pilve tagant päike välja võib tulla. Igatahes olin mul ääretult põnev ja tore suvi Lärdalis ja rahulikum kuid vägagi meeldejääv sügis Tunbridge Wellsis. Aastaga on tulnud minu tutvusringkonda palju eri rahvustest tuttavaid/sõpru. Tagasi vaadates olen rahul kõigi oma otsustega mis tegin, ei kahetse mitte midagi!
Aga jõuame välja siis 2014 aasta esimestesse päevadesse, sest neid on olnud kenasti just täpselt kolm. Esimene päev algas sellega, et koju jõudsin hommikul kella 5-6 ajal ja ülesse tuli ärgata 11 ajal, et ilusti 12ks lennujaama minna. Plaan oli järgmine: lennukis mõnusasti kolm tundi magada. Plaan ju ilus ja vägagi armas. Njh algus nii oligi, kuid poole tunni pärast oli kael kange ja tagumikku üldse polnud enam tunda. Noh elasin siis selle üle, tegin enda meelest tohutult pika uinaku kuid kolmest tunnist oli lennatud kõigest esimene nukker tunnike ja kael oli üha kange ja hakkas juba valutama. Iste oli ebamugav ja liigutada polnud eriti võimalust, üritasin siis veel tududa, nii 15-20 minuti kaupa sai ikka väiksed uinakud tehtud kui algas maandumine. Kuigi arvasin, et siiani oli lennureis üpriski ebamugav ja plaan ei läinud üldse korda siis tegelikult kõige jubedam osa alles algas. Nimelt oli siin tugev tuul ja vihma sadas. Lennuki maandumine oli väga loksutav ja jõnksutav, sest kohati oli tunne, et tänu tuulele lennuk lihtsalt ei lähene maale mitte mingi jõuga kuid siis järsult ja üsna mitmed meetrid korraga, mis tekitas kogu kehas väga õõnsa tunde nagu vabalangemine tuleks, pool tundi ilusti jõnksutades ja nõrganärvilisemate kaasreisijate ohkimiste ja väiksemate häälitsuste saatel maandusime lõpuks maale. Ilmselt ei olnud lennukis mitte ühtegi reisijat, kes ei oleks kergendusest ohanud ja plaksutanud! Ilmselt pole ma eales tundnud nii suurt heameelt, et jälle jalaga maal olla saan. Naljakas on aga see, et lennuhirmu sellest siiski ei tekkinud :)
Koju jõudsin umbes kella viieks. Tüdrukud ütlesid häbelikult tere, kuid paar tundi hiljem soovisid, et ma läheks teeks neile head ööd kalli ja musi. Järgmisel päeval tehti mulle kiire ülevaade kahest nädalast, mis nad olid ära teinud ja mida jõuluvana neile toonud, kes külas käinud ja mida kõike mängiti. Täna tegin oma selle aasta esimese trenni! Nii uhke enda üle ;) koju jõudes tulid tüdrukud minu tuppa ja joonistasime ja rääkisime siin 3 või 4 tundi kokku. Ühel hetkel tuli külla ka naabripoiss ja kuna ta tahtis tüdrukuid näha siis tuli ka alla uudistama, mind nähes jooksis rõõmsalt kohe ülesse tagasi ema juurde, ise karjudes: "Emme, Liina on tagasi, ta päriselt ka tuli tagasi, tule kiiresti!" Oeh kui hea on tagasi olla kui niiviisi ikka hinnatakse :) Õhtul kaunistasime veel Saara kooki ja kuna tüdrukud soovisid, et mina ja Saara neid voodisse paneks, siis lugesime ühe pika muinasjutu :) Tegusad ja toredad päevad. Homme väikest Florat vaatama.
Ahjaa, minu toas tehti vahepeal kiire remont ja nüüd on mul, Clemi tsiteerides, vahukommiroosa tuba, tegelikult lilla ja valgega kombineeritud sisustus, mulle meeldib. Ja päkapikud on ka käinud ja šokolaadi sahtlisse puistanud :)
Subscribe to:
Posts (Atom)