Et siis esimesena kõige tähtsam uudis, pühapäeval (15.12.13) kell 13.00 jõuan Tallinna lennujaama! kodu kallike! mitte lennujaam loomulikult aga pmst ;)
Aga tundub, et ma olen vahepeal väga laisaks muutunud, kuu aega ja mitte ühtegi postitust ja ei saa öelda et poleks midagi toimunud, elu siin on täiesti uue hispaanipärase pöörde võtnud, ei ma ei ole endale meest võtnud, lõpuks leidsin reisikaaslased endale!
niih, lähme nüüd ajas natuke tagasi, või siis rohkem kui natuke ja nii umbes kolm nädalat ja mõned päevad peale. Londonis toimus selline üritus nagu Skandinaavia jõuluturg/laat, kus käisin koos Saana ja tema võõrustaja emaga, mõlemad nad on soomlased. Sai mõnusa varase jõulutunde sealt ja ka koduseid Kalevi piparkooke. Väga hea ja mõnus oli!
Ja siis möödus kiire nädalake ja pühapäevasel päeval läksin koos kahe hispaania neiuga Canterbury, kus peamiseks vaatamisväärsuseks on sealne katedraal, kuhu me kahjuks sisse minna ei saanud, kuna oli esimene advent ja seal toimus jumalateenistus. Kuid nägime väljast ja jalutasime selle ümber. Jalutasime ringi ka linnakeses endas, väga mõnus ja ilus oli, tänaval oli palju muusikuid, kes mängis jõulumuusikat, kes muud. Päev oli pikk ja rahulik ja igati nautimist väärt!
Ja sellel pühapäeval sai käidud natuke suurema ja kirevama seltskonnaga Londonis. Kokku oli meid kaheksa, neli neist hispaanlast, üks poolakas, üks Sloveeniast ja üks Bulgaariast ja siis loomulikult ka mina! Kõigepealt läksime suurele jõuluturule/laadale, kus olid kokku tulnud erinevad müügikohad erinevatest riikidest, seekord suurematest ja siis oli seal ka palju lõbustuspargi atraktsioone. Meie läksime sinna hommikul umbes 11 ajal ja saime ilusti sisse, kuid kui umbes 4 tunni pärast seal ära tulime siis inimesi sisse ei lastud kuna see oli nii ülerahvastatud ja sellepärast seisis järjekorras umbes 200 inimest või enam. Laat ise oli tasuta aga loomulikult kõik muu seal maksis, kuid juba niisama jalutada ja seda melu nautida oli väga super. Peale seda suundusime Londoni peale niisama jalutama, kohvitama ja päikseloojangut ootama ja kui kõik möödas oli, siis suundusime London Eye'le. Oeh, see oli lihtsalt super! Alguses arvasin ja pelgasin et kui äkki sinna lähen et siis hakkan kõrgust kartma, kuna olen ju koguaeg kartnud aga ei olnud mingit hirmu. Silmad sulgesin ainult hetkeks, ja seda lihtsalt sellepärast et avades teada saada kas see kõik on ikka tegelikult või näen väga head und, aga kõik oli reaalne! Vaade oli suurepärane, ilm oli igati hea, seega oli jällegi üks väga nauditav pühapäev!
Kui muidu on kõik lihtsalt väga hästi läinud siis üks mure siiski on ka, nimelt jätsin oma hääle Londonisse. Eile hommikul üles ärgates ja soovides tüdrukutele head hommikut soovida, ei tulnud mitte piuksugi välja, imestunud ei olnud mitte ainult tüdrukud vaid ka mina, sest eelnevatel päevadel (kaasa arvatud Londonis käies) tundsin ma ennast mitmeid kordi halvemini kui eile ja täna, kuid mu hääl on just viimastel päevadel kadunud. Reede ja laupäeva õhtul läksin magama juba pmst kella kaheksast ja siis külmetasin kahe teki all terve öö ja ei maganud ikka, laupäeval hoidsin veel pisikest Florat ja pühapäeval käisin Londonis (asi oli ju seda igati väärt siiski!). Enesetunne oli ikka jube :/ nüüdseks aga on üks tekk piisav ja kohati isegi palju, tuleb lihtsalt häält koju oodata.
Täna Clem soovis et loeksin talle raamatuid, valis välja terve kuhja neid kuid teise raamatu lõpuks lausus ta mulle, et täna vist on parem kui me vaikselt (st hääletult) mängime ja loeme mõni teine päev, seda lihtsalt põhjusel, et mul ei olnud enam üldse häält ja ta lihtsalt oleks pidanud mu sosistamist kuulama. Kuid tüdrukud on väga hoolivad ja armsad, koolist koju tulles nad tavaliselt jooksevad ikka eespool ja pean neile vahepeal hüüdma et ootaksid siis täna nad kaugele ei läinud, kuna teadsid et ega ma neile hüüda ikka midagi ei saa ja isegi hommikusöögil tegid nemad ise kõik ära ja mina pidin ainult istuma ja vaatama kuidas 3-ja 5-aastane kõik ära teevad ja seda kõike nende soovil.
Nüüd siis paar päeva veel ja ongi aeg jõuludeks koju tulla! Enne seda tuleb mul aga siin väike pidu maha pidada, kuna mind sünnipäeva ajal siin ei ole, siis pisikesed soovivad seda enne ära tähistada, mul on ikka ääretult nendega vedanud!
Aga kuna kell on juba tunduvalt üle minu uneaja (st kell on üheksa läbi) siis pildid tulevad teise postitusega millalgi järgi. Paljud pildid on ka teiste fotokates, seega pean need ka enne kätte saama. Aga on mida oodata.
No comments:
Post a Comment